Ersa keele päev on Eestis saanud juba 10-aastaseks traditsiooniks

21.04.07

Üleeile õhtul kell kuus oli Tartu Kirjanike majas ersa keele päevale pühendatud ersa õhtu. Eestis tähistatakse ersa keele päeva juba 10 aastat.

Õhtu avas Fenno-Ugria Hõimukeskuse juhtaja Jaak Prozes, kes tänas nii Mordva Vabariigist kui ka eri Eesti paigust kohaletulnuid. “Tänan teid, et tulite ersa õhtule. See näitab, et ersadel ja mokšadel on Eestis palju sõpru”, ütles Prozes.

Õhtu põhiosa koosnes ersa ja mokša rahvakultuuriga seotud esinemistest, kirjanduse tõlkimise ja ersa keele probleemide arutelust. Heno Sarv näiteks rääkis Eestis tehtavast ersa ja mokša rahvakultuuri alasest uurimistööst, illustreerides seda fotodega oma doktoridissertatsioonist. 

Külalised nägid Mordva vabariigi etnograafilist kaarti, loodust, küla ülesehitust, sauna ja rahvariideid ning rahvuskööki. “Mordva rahvaste kultuur on praegu suures muutumises ning kahjuks selles midagi positiivset ei ole. Ersade ja mokšade rahvaarv on vähenemas ning väljaspool vabariigi piire assimileeruvad nad kiiresti”, järeldas Heno Sarv. Siinjuures peab märkima, et ersadest elab Mordva vabariigis praegu ainult 30%, ülejäänud on mööda Venemaa eri regioone laiali.

Indrek Särg kõneles soome-ugri kirjanduse tõlkimisest, väljaandmise ja raamatute müügiga seotud küsimustest, tutvustades ka mõningaid ersa- ja mokšakeelseid raamatuid ja väljaandeid, näiteks mordva kirjanike Artur Moro, Otjaž Kizai, Tšislav Žuravljovi ilukirjanduslikke teoseid.

Jaak Prozes tõstis üles küsimuse ersa keele staatusest meedias. Tema sõnadel valdab praegu Saranski "mordvalastest" oma emakeelt ainult 48%. 40% leiab aga, et ei koolides ega mujal pole rahvuskeelt üldse millekski vaja. Saateid ersa ja mokša keeles on vähe. Kuid rahvas on optimistlik: loodetakse, et asjad on siiski paranemas, ütles Prozes. 

Juba mitmendat korda tuli Eestisse ersa päevale esinema Mordva vabariigi folklooriansambel “Keilu” (tõlkes “Kaseke”). Tõsi küll, ansambli liikmeid oli seekord kohal ainult kaks: Anna Atlassova ja Galina Makševa, kes esitasid kahehäälseid ersakeelseid laule. Saalis oli haudvaikus ning tekkis tunne, et iga ersakeelne sõna jätab hinge oma nähtamatu jälje ja kannab meid soome-ugri rahvaste ürgallikate juurde. Esinejate rahvarõivad olid kuidagi maride moodi, eriti punased mustrid valgel taustal...

Anna Atlassova sõnade kohaselt loodi “Keilu” 1964. aastal, alguses taidlusansamblina, alates 1979. aastast aga professionaalse kollektiivina. “Ansambel on juba 28-aastane. Meil laulab 16 inimest. 3-liikmeline instrumentaalgrupp mängib bajaani, dombrat, flööti ja viiulit. Repertuaaris on 5-, 7-, 8-, 9-häälseid laule, seega paljuhäälne heterofoonia. Laulame nii ersa kui mokša keeles”, täpsustas Anna Atlassova. 

Galina Makševa rääkis, et “Keilu” on esinenud paljudes Venemaa ja välismaa linnades, näiteks Prantsusmaal, Poolas, Saksamaal ja Soomes. “Eestis oleme teist korda ersa keele päeval. Vastuvõtt on endiselt soe ja sõbralik. Suurepärane rahvas, suurepärased inimesed!” ütles Galina Makševa 

“Keiluga” kaasas oli Ogarjovi nimelise Mordva Riikliku Ülikooli 5. kursuse žurnalistikatudeng Andrei Abramov, kes kogus materjali Mordva ajalehtedes Eesti-sõidust kirjutamiseks. Abramov oli Eestis esimest korda ning kiitis muuhulgas Eesti liikluskultuuri ja tänavate puhtust.

Ersa õhtu organiseerisid Eesti-Mordva Kultuuriselts ning MTÜ Fenno-Ugria Asutus, seda toetas Hõimurahvaste programm. Õhtu oli tasuta ning mõeldud kõigile ersa kultuuri huvilistele. 

Liliana Vassiljeva,