Täna on Mari kirjakeele päev

10.12.2005

10. detsembril tähistatakse Mari Eli vabariigis riiklikku tähtpäeva, Mari kirjakeele päeva - Marij tište ketše. Täpselt 230 aasta eest ilmus esimene mari keele grammatika.

Seda päeva tähistatakse pidulikult Joškar-Ola Poliitmajas, organiseerijateks Kultuuriministeerium, Mari Kultuuri Vabariiklik Keskus ja Kirjanike Liit. Toimub mari kirjanduse aasta kokkuvõtete tegemine ning kultuuri- ja kunstitegelaste esinemised. Meenutagem, et riiklikuks tähtpäevaks kinnitati kirjakeele päev Marimaa presidendi ukaasiga 18. novembril 1998.

Ühtlasi toimub ka koolinoorte koduvabariigi-teemalise kirjandite võistluse autasustamine. Võistluse kuulutasid välja vabariigi haridusministeerium ja Venemaa Kirjanike Liidu Mari osakond. Võistlusele laekus 47 tööd. 

Tšavaini-nimelises Rahvusraamatukogus on näitus “Mari kirjakeele ajaloost”. Näitusel on materjalid 19. ja 20. sajandist, mis annavad ülevaate mari kirjakeele kujunemise ja arenemise raskest teest, sealhulgas mari valgustajate pildid, alfabeediversioonid, keelekonverentside ja ekspeditsioonide dokumendid, teatab IA REGNUM. 

Selgituseks:

10. detsembril 1775 andis keiserlik Sankt Peterburgi Teaduste Akadeemia välja esimese mari keele grammatika , mille autoriks loetakse Kaasani peapiiskoppi Venjamin Putsek-Grigorovitši. 

Kirjanduskeel kujunes 20. sajandi alguses ning selle tekkimisel mängis suurt rolli väljaanne “Mari kalendrid” (1907-1913), kus ilmusid esimeste mari kirjanike S. Tšavaini, M. Gerassimov-Mikai, N. Muhhini jt. teosed.

Mari keel on soome-ugri keel, mis on kasutusel Mari Elis, Tatarstanis, Udmurtias, Baškortostanis, Nižegorodski, Kirovi ja Sverdlovski oblastis ning Permi krais. Murreteks on niidumari, idamari, mäemari ja loodemari murre (viimane Kirovi oblasti edelaosas). 

Eksisteerib kaks kirjakeelt: niidu- ja mäemari, mis on formaalselt vene keele kõrval Mari Elis riigikeelteks. Nendes antakse algharidust ja neid õpetatakse ka keskkoolis; samuti kasutatakse mari keelt mõnedes kõrgkoolides teatud humanitaarainete puhul. Antakse välja piiratud mahus õppe-, ilu- ja publitsistlikku kirjanust, ilmuvad ka ajalehed ja ajakirjad, toimuvad tele- ja raadiosaated ning on olemas marikeelsed teatrid. 

Mari keele uurimise keskusteks on - RIA “Novosti” andmetel - Mari Riiklik Ülikool, Mari Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituut ning Mari Pedagoogiline Instituut.