Rahvuskeelte õpe Marimaa koolides väheneb

05.06.05

Leonid Markelovi presidendiaja jooksul on Marimaa koolides tunduvalt vähenenud mari, tatari ja udmurdi keele õppimine.

Kogumikust "Materjalid augustikuu konverentsideks" (2002: 139) nähtub, et juba esimese Markelovi presidendiaasta jooksul vahenesid mari keelt riigi- ja emakeelena õppivate laste arv. Mari keelt emakeelena õpetavate koolide arv vähenes nelja kooli võrra.

Aastal 2000-2001 õppisid Marimaa koolides mari keelt - kas siis riigikeelena või emakeelena - 72 533, s.t. kõigist õpilastest 60,3% , kuid 2001-2002 ainult 59 525, ehk 52,7%.

Viimase kolme aasta andmeid varjab Marimaa haridusministeerium hoolikalt. 

Kuid nagu selgub Vene Föderatsiooni haridusministeeriumi vastusest meie järelepärimisele mari keele õppe kohta 26. jaanuaril 2004 (http://www.mari.ee/rus/aktual/minobraz.htm), oli mari keele õppijate arvuks 52 847.

Ka teiste rahvuskeelte olukord halveneb. Aastal 2000-2001 õppis tatari keelt 2 573 õpilast, 2003-2004. aastaks oli see arv langenud 1832-ni. Udmurdi keele osas toimus langus 201-lt 138-ni.

MariUver