Mari Nõukogu esimehe, Kolumbi muuseumi direktori Vladimir
Kozlovi avalik kiri Marimaa kultuuri-, ajakirjandus- ja rahvussuhete ministrile,
asepeaministrile Mihhail Vasjutinile
07.09.2005
Austatud Mihhail Zinovjevitš!
Täna, 7. septembril 2005 teostub vabariigi valitsuse avalik hävitusaktsioon
Valentin Kolumbi muuseumi vastu ja nende ajaloo-, kultuuri- ja kirjanduspärandi
materjalide ja fondide vastu, mida eraalgatuslik muuseum on aastatel 1998-2005
korjanud ja süstematiseerinud.
Asja sisust:
Kolumbi muuseum, mis asub Nõukogude Liidu relvajõudude 70. aastapäeva
tänaval nr. 20, Ajakirjandusmaja kahes ruumis, tõstetakse tänavale. Esimesel
pilgul tundub, et Marimaa Riigivaraministeerium tegevus on seaduslik: muuseumil
on ministeeriumi ja "Periodika Mari El"-i ees teatud võlgnevused.
Kuid tagapõhi on selge: tegemist on valitsuse poolt suunatud poliitilise
aktsiooniga. Kolumbi muuseumi direktor on mari rahva huve kaitsva Mari
Nõukogu esimees ikka jätkuvalt.
Teile, kultuuri-, ajakirjandus- ja rahvussuhete ministrile, pole tarvis
selgitada, millega meie asutus tegeleb. Eeskätt mari kultuuripärandi
säilitamisega. Kuid viimasel ajal avaldatakse muuseumi tegevusele totaalset
survet - meil ei lasta isegi kirjastada ja müüa raamatuid, millele oleme
pannud olulist rõhku. Inimesed, kes on mari ajaloo- ja ilukirjandusest
huvitatud, kardavad teha meile rahaülekandeid, sest neil on selle eest
oodata võimudepoolset kättemaksu. Need pole tühjad sõnad, tunnistuseks
on maikuust saadik laual olevad lepingud, mis ei realiseeru.
Kahjuks ka Teie poolt, Mihhail Zinovjevitš, on mõned kokkulepped jäänud
täitmata, mis puudutavad raamatute ostmist külaraamatukogude jaoks, ning
on olnud hõõrumisi, mis on aidanud kaasa praeguse olukorra tekkimisele.
Te teate ju suurepäraselt, et Kolumbi muuseum on ühelt poolt, olles
mitteriiklik, saanud väga vähe riigieelarvest toetust, ja teiselt poolt
täidab vabariigi kultuurielu jaoks olulist rolli. Viimastel aastatel on
meie teadurid ennastsalgavalt töötanud mitmete suurte projektide teostamisel,
nagu näiteks "Mari kultuuripärand tulevaste põlvede jaoks", "Meie eelkäijad
- uue põlvkonnale" jt. Oleme loonud kaks internetisaiti, valmistanud ette
umbes 10 raamatut, kuid siiski osutume mittevajalikeks ja põlualusteks.
Näiteks juba 3 aastat tagasi saime valmis prosaisti Aleksandrov-Arsaki
jutustuste kogumiku ja tema romaani "Jumõn kapka ontšõlno" , kulutades
selleks palju energiat, kuid ikka veel pole raamatud ilmunud ning kogu
selle töö kompenseerimine on jäänud muuseumi enda õlgadele.
Viimase kahe aasta jooksul oleme finantsiliselt jäänud pinnale tänu
mari rahva ajaloolist pärandit tutvustavale raamatule "Poltõš, tšeremisside
vürst Malmõži maakonnast". Selle raamatu abil oleme saanud töötada suure
mari luuletaja Valentin Kolumbi 5-köitelise kogutud teoste väljaandega.
I köide on juba ilmunud, suur tänu selle eest Castréni Ühingule. Kuid raamatu
müümine on külmutatud ja selle tellijaid karistatakse. Niisugune on meie
"mari" paradoksaalne tegelikkus. Sest et see töö, mida meie inimesed on
aastate jooksul teinud, peaks tegelikult olema hoopis Vassiljevi-nimelise
Mari Teadusinstituudi töö. Hiljuti ostsin ma Tšeboksarõst 17-köitelise
tšuvaši keele sõnaraamatu, mille autoriks on tuntud teadlane Ašmarin, ja
see pole üksikute fanaatikute tegevuse vili, vaid riikliku programmi tulemus.
Seetõttu võime öelda, et teeme oma jõududega ära teadusinstituudi mitme
osakonna töö. Teha nii palju ja ikka olla sellises olukorras - nii saab
juhtuda ainult Marimaal.
Milliseid takistusi peavad entusiastid ületama! Kolumbi väljaande jaoks
taotlesime selle lülitamist riiklikusse kirjastusplaani nii 2002., 2003.
kui ka 2004. aastal. Kuid alles 2005. aastaks ta sinna programmi sai. Meile
ütlesid ei nii Hriptšenko kui Tšeboksarinova, (endised Trükiasjade Ameti ülemused). Lõpuks veel hakkas kirjastus raamatut kinni hoidma, viidates
varasema raamatu võlgnevusele, nii et me saime 500 eksemplari kätte alles
3. mail k.a., täpselt Kolumbi juubeli päeval. Mul oli kurb ja häbi selle
alatuse pärast.
Häbi on ka selle pärast, et "käsi ei väänata" mitte ainult meil, vaid
ka autoritel. Andes ainult x rubla kirjastuskuludeks (rääkimata meie töö
mahust), võttis riiklik Trükiasjade Amet meilt 1000 eksemplari ära, mõtlemata
sellele, mis need maksavad... Kui siis vähemalt nende 1000 eksemplari eest
kompenseeritaks II köite väljaandmist, saaks veel aru.
Mihhail Zinovjevitš, kus on kevadine ja suvine lubadus anda sellel "kirjandusaastal"
välja kaks kõidet Kolumbi luulega? Või oli see vaid PR-kampaania?
Jah, täna saab Kolumbi muuseumi tõsta tänavale. Eksisteerib kohtuotsus
- võlgade pärast. Kuid mis on tegelikult selle taga? Meie, Kolumbi muuseumi
inimesed, väidame täie vastutusega, et tegu on poliitilise, mari rahva
ajaloo-, kultuuri- ja kirjanduspärandi vastase aktsiooniga. Samuti mari
kultuuri arengu takistamisega.
Seetõttu peame ütlema Teile, et kui fond peaks kannatada saama, olete
Teie vastutav nii mari rahva kui oma südametunnistuse ees (olles samuti
mari). Jätame endale õiguse teavitada rahvusvahelist avalikkust toimunust
ja paluda nendelt abi.
Mina direktorina kuulutan välja näljastreigi. Vabariigi maine langeb,
kuid mis teha.
Vladimir Kozlov (Laid Šemjer),
Valentin Kolumbi muuseumi direktor,
Mari Nõukogu esimees
|